Rahvusvahelise turvalise interneti päeva tähistamine

9. veebruaril 2017 toimus Roosna-Alliku Põhikoolis rahvusvahelise turvalise interneti päeva tähistamine.

Korraldati Qr-koodi jaht “Targalt Internetis”. Osales kogu kool. Koostasin loosi teel 15 segavõistkonda, kus kapteniteks olid 7.-9. klasside õpilased. Võistkonnas oli kuni 4 õpilast. Koolimajja oli peidetud 15 QR-koodi, kus on küsimused teemal “Targalt Internetis”. Võistkonnad pidid leidma vastused Qrkoodide all olevatele küsimustele. Aardejaht kestis 1 tunni. Lõpuks valmis ka antud üritusest sõnadepilv answergardeni keskkonnas, kuhu kõik võistkonnad märkisid 3 märksõna selle ürituse kohta. Kogu terve tunni oli koolimaja mõnusat saginat täis, tore oli jälgida, kuidas vanemate klasside õpilased nooremate klasside õpilasi juhendavad. Parimatele võistkondadele olid auhinnad. Parimateks osutusid 3 võistkonda, kes saavutasid kõik võrdselt 14 punkti (max 15 punkti). Võitjavõiskondade kaptenid olid Rebeka Siirand (võistkonda kuulusid Keidi Eha, Peeter Palusalu, Robin Vares), Kristiina Kaljurand (võiskonda kuulusid Elisabeth Raudkivi, Kätrin Kazlauskas ja Hanno Kõva) ja Marcus Bindevald (võistkonda kuulusid Kevin Kazlauskas, Gerda Sillamaa, Maksim-Markus Mere).

Lasteaias „Hellik“ programmeerimist õpetamas.

Kolmapäeval, 23.novembril käisid Digitaalse õppematerjali ringis osalevad õpilased Roosna-Alliku lasteaias “Hellik” õpetamas vanemale rühmale programmeerimist. Õpilastega olime eelnevalt koolis katsetanud äppi „Lobot – robot programming“ ja mõtlesime, et lapsi aidates saavad ka väiksemad lapsed hakkama. Kuna lasteaial ei ole tahvelarvuteid, siis võtsime kaasa kooli 20 tahvelarvutit, kuhu oli lisatud äpp „Lobot – robot programming“. Olime arvestanud lasteaias õpetamisele 1 tunni. Selles rühmas olid 5 ja 6 aastased lapsed. Kõik lapsed olid enne kokku pettunud tahvelarvutiga või telekas mänginud mänge. Küsimusele, mis on programmeerimine, nad vastata ei osanud. Edasi tutvustasin lühidalt lastele, mis on programmeerimine. See ei ole ainult mängimine, vaid ka loovus ja mõtlemine. 

4. klassi õpilaste Marko, Matteni, Annika ja Birko-Maari juhendamisel hakkasid kõik 18 last uurima programmeerimismängu “Lobot- robot programming”, kus tegelane Bot peab koguma Schipse, kes tuleb aga eelnevalt liikuma programmeerima. Kõigepealt selgitati mängus olevate nuppude tähendust, kuna kõik oli inglise keelne, aga lapsed seda keelt ei oska. Suuremate õpilaste abiga alustasid kõik hoolega tegevust, esialgu vajasid lapsed palju toetust ja tuge, et aru saada, kuidas liikuda. Tublimad lapsed jõudis ka iseseisvalt hakata lahendama. Hoolega tuli jälgida ja mõelda. Noortel õpetajatel olid selle tunni jooksul käed-jalad tööd täis. Kõiki tuli aidata. Lapsed olid väga huvitatud. Lasteaiaruumis valitses mõnus  töine õhkkond. Lõpuks jäid lapsed ja noored õpetajad rahule. Kuna sellel mängul on palju tasemeid, siis tublimad jõudsid juba 15-16 tasemeni. Hea oli näha, et kõik lapsed läbisid vähemalt 10 taset. Lõpuks küsides, kas meeldis. Vastati kooris: MEELDIS. Lastaia kasvatajad lisasid lõpuks, et nii vaikselt ei ole nende lapsed veel laudade taga tööd teinud.

Matteni arvamus: „Huvitav oli. Palju tuli aidata ja käike ette näidata. Aeg läks väga kiiresti.“ Marko: „Mulle meeldis. Kuigi esialgu arvasime, et saame ise ka programmeerida, siis selleks aega ei olnud. Võiks veel minna lasteaeda.“ Annika: „Tore. Ma aitasin, neid, kes ei osanud. Tore oli vaadata, kuidas lapsed palusid abi. Mulle meeldis.“ Birko-Maari: „Tore oli minna lasteaeda, kus ka mina käisin. Kuna lapsi oli rohkem, kui meid, siis tuli aidata igaühel 4 -5 last. Mina näitasid esialgu käike mitmele lapsele korraga, siis hakkasid üksikud juba ise proovima. Nad tahtsid, et ma neid kogu aeg aitan.“

Kuna üritus läks korda, siis plaanime ka edaspidi lasteaias lastele veel programmeerimist õpetada, kasutades kooli tahvelarvuteid. 

Kooli kodulehele postituste lisamine

Kuna sellest  õppeaastast ei ilmu enam kord trimestris kooli infolehte, siis kõik info kajastatakse kooli kodulehel. Selleks korraldasin õpetajatele vastava infotunni.  Täna, 6. septembril, tutvustasin õpetajatele kooli kohulehe võimalusi, kuidas lisada postitusi.

Kõikidele õpetajatele loodi kasutajakontod kooli kodulehele www.r-alliku.paide.ee, et vajadusel lisada toimunud ürituste ja huvitavate ettevõtmiste kohta infot.  Õppisime ka uudistele pilte lisama. Direktor lisas ka kohe oma esimese postituse, http://www.r-alliku.paide.ee/2016/09/06/head-opilased-opetajad-ja-lapsevanemad/.

Uute teadmiste poole

Õpetaja Riina Hiob tutvustas osalemist Creative Classroom projektis, mis kestis 2 aastat.  Lähemalt saab tutvuda koolitusmaterjalidega aadressil http://www.bcskoolitus.ee/creativeclass/. Täna tutvustas õpetaja Riina oma kolleegidele keskkonda LePlanner.

Lõpetuseks jutustas õpetaja Riina oma Malta koolituse muljeid. Ta osales aprilli alguses Maltal Gozo saarel toimunud eTwinningu kontaktseminaril “Digitaalne kirjaoskus hariduses”.

Edasi tutvustasin õpetajatele, õpiveebi. Oma arvamuse õpiveebi kasutamisest ütlesid õpetaja Kristi ja Riina, kes seda juba agaralt kasutavad. Otsustasime kolleegidega kutsuda kooli õpiveebi meeskonna, kes seda lähemalt tutvustab, et võtta õppekeskkond edaspidi kasutusse.

Lõpetuseks tutvustas õpetaja Kristi e-õpikute keskkonda Astra, mida pakub Avita kirjastus.

Oli tegus pärastlõuna, kus kogusime palju uusi mõtteid. 

Taas finaalis!

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldas 2015/2016 õppeaastal digiloovtööde õpilaskonkursi teemal „Maailmariik Eesti“. Konkurss korraldati kahes kategoorias:  Lahe Asi, kus võistlusele oli oodatud animatsioonid, videofilmid, digitaalsed õppematerjalid ning käsitööesemed ning ProgeTiigri võistluses, kus sai esitada arvutimänge, mobiilseid äppe, elektroonilisi muusikapalasid või hoopis 3D-tehnoloogiaga tehtud töid. Kokku saadeti konkursile 171 erinevat tööd, mille seast valis hindamiskomisjon finaali 117 tööd. Meie saatsime oma koolist konkursile 5 tööd: 3 tööd animafilmi kategoorias I kooliastmele ja 2 tööd digitaalse õppematerjali kategoorias I ja II koolistmele. Kõik meie esitatud tööd pääsesid vabariiklikku finaali. HITSA Tehnoloogiapäevale sõidavad 23.aprillil 12 õpilast (Elisabeth Raudkivi, Keidi Eha, Keiti-Marii Õun, Saskia Kõiv, Robert Pudel, Maksim-Markus Mere, Kaspar-Markus Reivik, Matten Karma, Marko Mändla, Annika Nemvalts, Birko-Maari Palusalu, Marcus Bindevald) ja õpetajad Tuuli Järva  ning Heli Järve, kes töid juhendasid.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus korraldab 23. aprillil Kultuurikatlas tehnoloogiapäeva, kus lastele ja noortele esitletakse uudseid tehnoloogiaid, mida kohapeal ise järele proovida saab. Ürituse raames toimub ka HITSA õpilaskonkursi „Maailmariik Eesti“ finaal, kus selgitatakse välja võitjad.

Meil läks väga hästi. Kõik osalejad said auhinnaks selfi kepi. Animafilmi kategoorias saavutas film „Loodus mahub nuhvlisse“ II koha (Robert Pudel, Maksim Markus Mere, Kaspar-Markus Reivik) ja film „Laululapsed“ III koha (Saskia Kõiv, Elisabeth Raudkivi) ning kategoorias digitaalne õppematerjali anti väja ainult eripreemia ja selle saavutas õppematerjal „Eesti keel 3.klassile“ (autorid Matten Karma, Marko Mändla, Birko-Maari Palusalu, Annika Nemvalts). Kiitus kõigile osalejatele.

Animafilme ja õppematerjale saab näha aadressidelt:

http://animaloodus.weebly.com/,

http://animalaululapsed.weebly.com/,

http://animaoppimine.weebly.com/,

http://matemaatika6klass.blogspot.com.ee/,  

http://eestikeel3klassile.weebly.com/.

MTÜ Robootika koolis

12.aprillil kutsusime külla MTÜ Robootika, kes tutvustas õpilastele robootikat. Kõige pealt toimus loeng koolperele, kus räägiti täpsemalt, mis on robootika, kuidas seda kasutada õppetöös. Toimus ka vestlus, millised on robotite käitumise põhireeglid. Edasi juba õpilastele erinevad töötoad.

2.-3. klassi õpilased tutvusid lähemalt Wedo 2.o robotitega, nemad panid kokku roboti ja seejärel ka liikuma vastavat peogrammi kasutades. Kõige lõpuks tuli aga omavalmistatud robot tükkideks lahti võtta ja karp pakkida. 

4.-6. klassi õpilastele tutvustati lähemalt EV 3 robotikomplekte. Nende ülesandeks oli saada juba valmisehitatud robot liikuma vastava programmi abil. Töö sujus juhendajate abil ilusasti. Lõpuks tuli robot saada liikuma vastavalt etteantud rajale, mis vajas aga õpilastel aina rohkem süvenemist ja parandamis ning täpsust. Päeva lõpetas robotite võistlus, kelle robot suudab raja täpsemalt läbida ja jõuab kõige kaugemale. Kõige kaugemale jõudis Huga ja Andre valmistatud robot.

Päev oli sisutihe ja huvitav. Õpilastele väga meeldis. Õhku aga jääb küsimus, kuidas soetada ka koolile roboteid, et õppetööd muuta?